Lugedes “Minu Kreekat” tekkis tõsiselt äratundmise rõõm, nagu oleks enamuse neid seiklusi minu enda omad. Vähemalt olen ma peaaegu kõigis neis kirjeldatud seiklustes olnud, küll oma variatsioonidega.
Mina õnneks ei ole pidanud kedagi haiglasse Kreekas toimetama, aga kellegi isa olen ma küll keskööl vaatamas käinud ning siis jäi tõsiselt suu lahti, sest ma olen harjunud, et on olemas külastusajad ja need kohustuslikud sinised sussid. Kuid nüüd trambi kuidas tahad keset ööd palatisse ja sul on tõsiselt õigus nii teha.
See raamat kubiseb heas mõttes väga huvitavatest ajaloolistest faktidest, enamjaolt kõikides mainitud kohtades olen ma käinud, seetõttu oli eriti huvitav seda lugeda, sest tahestahtmata iseenesest hakkas Kreeka pildiseeria silme ees ennast lahti rulluma.
See, et alati on aega küll ning kui sa sellele lausele kuidagi pihta ei saa, ei juhtu tõesti midagi muud, kui sina kaotad närvirakke ja kreeklast tõsiselt ei kõiguta, et sa ajaarvamisest ikka tundide võrra ees oled. See, et sa kell 18 lubasid kokku saada, ei tähenda ju kella 18. Kui sa sinna nii 19 paiku jõuad, siis võid sa ikka esimene olla ning kui kreeklane lõpuks kohale jõuab ja särab nagu teine päike, siis kõik ongi korras ning kuhu on kirjutatud, et 18 on ikka 18.00, mitte kuhugi, ainult sina põhjamaalane oled nii arvanud.
Kreeka bürokraatia on tõsiselt oma ajalugu väärt ja asja ajamine käib nagu demokraatia algusaastatel. Vara hommikul enne kukke ja koitu asud mingit järjekorra nr taotlema, et siis rõõmsalt nii poole päevani päikse all järjekorras seista (ja ega keegi sind majja sisse ei lase, seisad ikka õues päikse käes) ning kui sa arvad, et sinu ja ukse vahele ühtegi kreeklast ei mahu ning lõpuks ometi oled järjekorras nr 1, siis on sul küll asjast vale arusaam. Sinna mahub neid terve trobikond, sinu suureks meelehärmiks 😉
Kreeka mehe ema sõna on nagu aamen kirikus, isegi kui ta ise ainult sent surmale võlgu on. Kui ta nii otsustab, siis poeg ka nii teeb, isegi kui sinu talupoja loogika juba ahastuses appi karjub, et tulusam oleks teisiti teha. Niikaua kui ema nii ei arva, ei muutu mitte midagi siin päikse all, seisa kasvõi pea peal ning puust ja punaseks tegemine siin lihtsalt kasu ei ole.
Happy Days Traveli blogi 