Etenduse “Tavalised inimesed. Tallinna versioon.” lõpus sain ma ümbriku sellise kirjaga.
Tere, Tundmatu!
Eelnev päev nägin Teid Tammsaare pargist läbi kõndimas, suur soov oli Teie poole pöörduda ja tervitada, kuid väsimus koolipäevast sundis mind edasi bussi peale, et jõuaks koju mugavasse ja hubasesse nii kiiresti kui võimalik.
Kui täiesti aus olla, näen Teid väga tihti Tammsaare parki läbimas ja miski salapärane jõud Teis tõmbab mind, see võib olla välimus, kõndimisviis või isegi Teie mõttes pilk, kuid kahjuks pole mul kunagi julgust, Teie poole pöördumiseks, tärganud.
Tundmatud nagu teie, olete mulle alati huvi pakkunud. Igal tundmatul on oma elu, unistused, soovid ning kahetsused, vahest tuleb mõttesse, et kuidas nii palju siinsesse maailma ära mahub. Nagu Eestis, mis on tiba tilluke, igapäev nähakse tänavatel samu inimesi, aga käitutakse vastavalt eestlasele ehk hoitakse koguaeg endale.
Kui ehk teil on ka keegi tundmate, kes tõmbab Teid, nagu päike tõmbab maad, aga kunagi ei kohtu, siis võtke end kokku ja tervitage enda tundmatut, nagu mina teen järgmine kord, kui Teid peale pikka koolipäeva Tammsaare pargis kohtan.
Vaatame, mis elu toob!
Mark
Happy Days Traveli blogi 