Everest


Ma imetlen kaugelt neid, kes soovivad mägede tippe vallutada. Ma täitsa usun, et kogu see pingutus on seda vaadet ja eneseületust väärt, aga külm on seal tipus ja seda õhkab ka filmist (loe, mitte üks asi ei paneks mind sinna tippu ronima või sellest unistama, peale selle, et see ei tundu just pühapäevane jalutuskäik olema, on seal räigelt külm ja suur on võimalus, et osa sinust lihtsalt ära jäätub, värvi muudab ja otsast kukub).

Film armastusest, lojaalsusest, valust, üksindusest, tahtest, tahtmatusest, piiride peal mängust, egoismist, enese ja teiste peale mõtlemisest ning otseloomulikult Everestist, mis vaatamata inimlikele pingutustele oma lõppsõna ütleb, kas just käsi plaksutama panevalt positiivse, on ise asi. Filmis esitab kaasa tulnud ajakirjanik meeskonna kaaslastele küsimuse, et miks Everest, miks te seda tippu vallutada tahate? Kui mõne jaoks on see sportlik hasart, sest teised mäed on ju vallutatud, täiskomplektist on puudu veel Everest, siis ühe tavalise postiljoni vastus oli, et ma soovin lastele näidata, et ka kõige utoopilisemad unistused võivad teoks saada, tuleb vaid unistada.

Stiilne lahkumine. Going in style.


Mis juhtub siis, kui sa oled eluaeg töötanud tehases ning viimasel koosolekul teatatakse, et see tehas viiakse üle Aasiasse ning kõigi töötajate pensionifondide rahad on külmutatud teadmatuks ajaks. Võib-olla uudis ei olekski nii katastroof, kui pangast ei oleks saabunud kollane ümbrik võlateatega ning omakasupüüdlik bürokraat leti tagant kahjurõõmsalt selgitab, et tuleb veel õnnelik olla, et ümbrik ei olnud punast värvi. Kuid ei ole kaugel aeg, mil saabub punane kiri, kus teatatakse võlatasumise viimane tähtaeg või valik nr kaks – on aeg uus kodu otsida.

Joe, olles ise pangaröövi pealtnägija ning saades aru, et pangal on sinust kui lojaalsest kliendist täitsa ükskõik, tekib tal  idee, et miks mitte röövida pensionifondi raha pangalt, kes niikuinii on ametlikult kuulutatud tehase varade likvideerijaks ehk rahade kantijaks. Koos kahe sõbraga ei ole tal kaotada mitte midagi, sest seitsmekümneselt ollakse suhteliselt raja lõpusamme tegemas ning vahele jäädes ootab neid parem söök ja kohvi, kui nad viimasel ajal endale lubada on saanud, võib-olla paremal päeval isegi kook.

Igaüks kolmest vanamehest vastab ausalt küsimusele, kui palju on tal kavas veel elada ning selle põhjal arvutatakse välja summa, mida loodetakse pangast kätte saada ning lepitakse kokku, kui saak on suurem, siis kõik see läheb heategevusse.

Plaani teostamiseks on vaja abi ning ainuke kriminaalne isik, keda kolme peale teatakse, on Joe väimees, kes aitabki leida õige mehe ning nii algabki kiirkursus, kuidas röövida edukalt panka. Kas rööv sama edukas on, kui see plaanide järgi olema pidi, on ise küsimus?

Humoorikas film sõprusest, unistustest, lojaalsusest, usust paremasse homsesse ja kalgist reaalsusest.