Avatar. Vee olemus.


Uues seikluses on mets vahetunud mere vastu ning navisid juurde tekkinud. Mingi trikiga on eelmises filmis tuntud pahalased endale sinised kehad saanud, surnust ülestõusnud ning jaht Sully perekonnale jätkub.

Sully perekond on vahepeal suurenenud, tal on kaks poega, väike tütar ja eelmises filmis tuntud doktori Grace’i tütar. Mina küll ei mäleta, et see navi sõber, naisarst, oleks rase olnud, aga nüüd on tal tütar, kes tunnetab hästi Eywa. Üks oluline laps on veel, kes ei ole navi vaid inimlaps, keda hüütakse Ämblikuks ning kelle isa on kolonel Miles, kes ei tea lapse olemasolust mitte midagi. Tänu Ämblikule võib varsti oodata kolmandat osa, sest tema abiga surnu ei surnud ära.

Võibolla perekond jääkski avastamata, kui Kiri elu ei satuks ohtu Eywaga kontakti astudes ning talle tuleb baasist kutsuda appi helikopteriga arstid ning otseloomulikult selle kopteri lendu märkab navist kolonel Miles. Nii saabki alguse üks suur mere navide piinamine ja hävitamine, mida tänase reaalse sõjataustal eriti näha ei tahaks.

Kuigi originaalfilm on natukene üle 3 h pikk, siis minu arvates seda venitatakse tahtlikult. Kogu tegevus võiks vabalt 1,5-2 h sisse ära mahtuda.  Ma saan aru, et kõiki oma 3d oskusi tuleb demonstreerida, aga see lõpmatult pikk lahing, põlengud, tekitasid minus kui mitte sõjafännis tõsist tüdimust. Minu jaoks jäi kogu lugu suht nõrgaks. Kui sõda kõrvale jätta olid, ilusad metsa ja mere panoraam ning lähivõtted.  

Dog gone


Film, mis põhineb tõesti sündinud lool ja räägib koerast, kes rebast taga ajades kadus ära ning keda lõpuks peaaegu kogu USA taga otsib. Samuti räägib peresuhetest – isa ja poja vahel. Kui poeg ei ole peale ülikooli lõppu ikkagi selgusele jõudnud, mida ta teha tahab, siis tundub isale, et võiks otsekindlam olla. Samas poeg tunnetab, et isa on temas pettunud. Kogu see otsimiskampaania, kus nad sõidavadki mööda USA’t ringi, matkavad ja otsivad koera, siis see ühistegevus paneb neid üksteist uuesti leidma. Oma osa mängib ka ema, kellel oli väiksena koer, kuid kelle ta kaotab ning ta vanemad ei luba tal leinata. Kuigi otsitakse koera, siis tegelikult on see film, kuidas pere tagasi kokku saab.

Kogu otsinguperioodil aeg tiksub, koer tuleb ennem üles leida, kui on liiga hilja, sest talle on vaja anda ühte rohtu ilma milleta olekski kõik.

Kogu sellest aktsioonist kumab läbi, ära mitte kunagi alla anna, usalda inimesi, isegi kui nad kaugelt vaadates tunduvad hirmuäratavad, siis sinu lugu võib neid puudutada ning nad on nõus sind aitama.

Hästi postitiivne film.

Puss in boots. The last wish. Saabastega kass, viimane soov


Kui palju kassil elusid on? Üheksa on õige vastus, aga kui ta iga natukese aja tagant kangelasena sureb, siis aeg-ajalt läheb arvepidamine sassi ning alati on lootus, et muretsemiseks ei ole põhjust, küll neid elusid ikka jagub. Peale järjekordset kangelastegu surnute riiki jõudes, tuleb välja, et viimane elu on tiksumas. Kuidas seda võimalikult kaua elada, et mitte nurga taga kangelasena koheselt surra? Üks võimalus on minna Mama Luna kasside varjupaika ja lihtsalt kulgeda. Kangelasena see plaan eriti kauakestev ei ole, sest maailmas ikka keegi mäletab su kangelastegusid ning soovib sind uuele missioonile vabatahtlikult sunniviisiliselt värvata. Aga kuuldes missioonist, mis annaks võimaluse saada Sooviga tagasi oma 9 elu, on saabaste kass vabatahtlikult kangelaste eesreas. Kahjuks varjusurmas elades kaotas ta mõõga ära, aga ega see legendi väärtus ometi ei vähenda. Kuid ega tema ainuke ei ole, kes seda Soovi jahtima hakkab, on olemas veel üks kass (mina seda muinasjuttu ei tea), kolm karu ja Kuldkihar ning eriti kappi meenutav Jack Horner, kellel on palju lapsepõlve traumasid ning koti täis maagilisi asju. Kõigele sellele lisaks Saabastega kassi on jälitamas surm. Millised need soovid on, mille nimel ollakse kõigeks valmis ning kes see õnnelik Soovi soovija lõpuks on?

Glass onion – a knives out mystery


Neli sõpra saavad puust kasti, millega algul ei osata midagi peale hakata. Ürita, kuidas tahad lahti ei lähe, siis tuleb appi ühe sõbra ema, kes nagu muuseas esimese kihi suudab avada. Ega see avamine nii kerge ei ole, selleks on tõesti vaja kolme sõbra erilisi oskusi, kui lõpuks saadakse kätte neljanda sõbra kutse nädalavahetuseks Kreeka saarele, kus skripti järgi peaks toimuma ta mõrv, mida nad kõik lahendama asuksid. Kuidagi on selle kutse saanud ka koroona üle elanud pensionipõlve pidav detektiiv ja kõigi poolt põlatud sõber Andi.

Kui plaanitud mõrvamängu rikub detektiiv sekunditega ära, sest kogemuste põhjal saab ta aru, kuidas saare omanik surema peaks, aga kas see on ainuke plaanitud mõrv? Kui toimubki reaalne mõrv ja peaaegu ka teine, siis kes on neist sõpradest mõrvar? Igaühel on motiiv olemas, igaüks on teene võlgu saare omanikule ja selle teene nimel ollakse nõus kõigeks.

Hakkabki mäng pihta, elekter kaob ja ürita siis kuidagi jääda veel tuppa, kus kõik teised on, kaasa arvatud mõrvar. Ainus majas olev relv on ka kabuurist kadunud. Kuhu suunda joosta või hiilida?

Huvitav oli alati stiilset Bondi – Daniel Craigi, nohikut mängimas näha või ta teiste pilkude ees suitsukatteks peabki osa ajast nohik olema.

Film sõpruse hinnast ning hinnast, mille nimel igaüks on nõus oma väärtuste/põhimõtete vastu minema. Hoogsalt põnev kuni lõpuni.