Melchior. Timuka tütar

Lugedes Melchiori eel intervjuud Maarja Johanna Mägi’ga jäi mulle mulje, et ta roll selles filmis on hoopis teistsugune. Kui intervjuudes räägiti intiimkaadritest, mis nõudis suurt usaldust, siis kinos vaadates salapära ja müstikat oli, aga midagi mille pärast lapsel keelata vaatamast, küll ei olnud. Sellist süžee käiku ma isegi ei osanud oodata. Ma ikka arvasin mingi hetk, et see on Melchiori üks õudusunenägudest.

Kolmas osa oli võrreldes teiste osadega aeglasem, mõtlikum, mitu korda rohelisem – mõrvad ju toimusid metsas. Kuigi metsa, varemeid ja panka vaadates ei suutnud ma välja  mõelda, kus see kõik filmitud on. Algul ma arvasin, et Pirital, aga see pank, kus Isak imelise lennu tegi ei ole minu arvates Pirtal olemas.

Melchiorile heidetakse ette, et ta räägib surnutega. Ma ei tea, kas ma olen selle koha maha maganud, minu arvates näeb ta pigem seoseid, kui räägib surnutega. Seekord ta küll paari nägemust nägi ja suutis neid ka lahti mõtestada. Kuigi tekib küsimus, kes selle puu kaardi apteekrisse sokutas ja kas see oli ikka talle mõeldud või pigem mälukaotanud sugulasele?

Küsimus mis veel tekkis, miks see ebameeldiv munk ta ümber kogu aeg pobises ja siis jäljetult kadus? Kellesse inkvisiitor küll kunagi armunud oli?

Kui utoopiliselt mõelda, et filmitaksegi järgmisi osi, Melchiori ja Keterlyni unistus on teoks saanud, aga kas siis hakkas hoopis Tobias rolli mängima.