O2

02, Eesti teise maailmasõja lävel. Kummalisel kombel tapetakse luureohvitser, kes on parasjagu minemas salajasele kokkusaamisele taskus hunnik raha. Kohale ta ei jõua, vaid jääb lebama Toompea treppidele pea puruks lööduna. Kahtlusaluseks saavad viis ta alluvat, sest luureinfo ütleb, et keegi on rott neist, aga kes ja kuidas seda välja selgitada? Samal ajal peatatakse kõik Venemaaga seotud projektid, sest võimalus on, et läbi roti tuleks valeinfo, mida uskuma jäädakse. Aga et selgust saada, kutsutakse Soomest tagasi luureohvitser, kelle ülesandeks on topeltmängija välja selgitamine. Samal ajal tuleb Soome kaudu info, et Hitler ja Stalin on jaganud ära Euroopa, ametlikult veel teatatud ei ole, aga kohe-kohe saab avalikuks.

Ma nii tahtsin seda filmi näha, õigel ajal kinno ei jõudnud, aga täna oli võimalus vaadata. Kuidagi kriipiv on see lõpp, et meie olime ultimaatumiga nõus ja Soome hakkas vastu ehk siin on kaotus ja Soomel on võimalus. Tagantjärgi on alati hea targutada, aga kui oleks 1939. a ja otsus oleks teistsugune olnud, mis siis me riigist saanud oleks?

Meie vabadusel on räige hind olnud ning idanaabri võtted on alati kahtlase maiguga olnud.