Kuidas ma aitasin Hiina robotil eesti keelt õppida?

Kui kõik ausalt ära rääkida, sai asi alguse detsembris, kui ma FB võtsin ühele juhtimiskonverentsile kaks pääset. See, kelle ma olin ära märkinud, leidis, et ta ei tea, mis ta jaanuaris teeb ning kohe kindlasti on ta omale uue töökoha leidnud, nii et ei saa terve reede kuskil koolitusel olla. Kuna mulle lubati kaaslane ära vahetada, siis ma nuputasin, kelle ometi ma võiksin kaasa kutsuda. Koolituse hinda vaadates, ühe pääsme hind oli tiba üle 200 euro, seega tuleks sinna kutsuda keegi, kes tõsiselt tahaks juhtimist õppida ning ei tuleks sellepärast, et ok, kui sa tõesti kedagi teist ei leidnud, ma siis tulen kaasa. Peale natukest mõtlemist, mulle meenus Antonio, kelle 2020. aasta üks eesmärkidest oli õppida paremini juhtima, nii et konverentsi kaaslane oli leitud.

Enamus koolitusest oli inglisekeelne videokonverents, aga viimane osa oli eestikeelne paneel, millest mu kõrval olev itaallane mitte ühtegi sõna aru ei saanud ja mul ei olnud pointi tõlkida, sest ei olnud, mida tõlkida. Nii ta mu kõrval fb ringi chillis, kui ühel hetkel tõstis oma telefoni ekraani minu nina alla ja ütles, et sinna sa peaksid minema. Ma algul ei saanud aru isegi kuhu. Kuna blondile tuleb mõnikord puust ja punaseks ette teha, siis ta koputas näpuga ekraanile, ja ütles, et talle pead kirjutama. Kui sa nii arvad 😉 Aga kuna pakkumine tundus täita põnev, ainus, mis tegema pidi, oli 400 eestikeelset lauset kõva häälega ette lugema. Mis see siis ära ei ole? Nii ma leppisingi projekti koordinaatoriga inglisekeeles kokku, et minu etteaste on pühapäeval.

Mis see etteaste endast kujutab, oli nyk suht nullilähedane ettekujutus. Aga kui nalja saab, siis miks mitte. Pealegi igaüks oskab meist ju lauseid emakeeles kõva häälega ette lugeda. Nii et see ülesanne tundus suht chill. Reaalsus nägi välja nii, et istusin üksi magamistoas, kaka telefoni nina all, üks backup, üks reaalne töövahend. Telefoni ekraanile tekkis lause, lugesin ette, mida nägin, vajutasin salvesta ja ekraanile tekkis järgmine lause ning nii 400 korda järjest. Vahepeal tuli mõnda lauset kohe mitu korda lugeda. Miks süsteem ei salvestanud? Võibolla lugesin liiga kiirelt või aeglaselt, võibolla lihtsalt neelatasin. Kui aus olla, siis sõna lõppude valesti lugemist ta tähele ei pannud. Peamiselt tuli lugeda jalgpalli ja majandus uudiseid. Kõik siis projekti hüvanguks, et robot saaks hiljem aru, kui ta kuuleb eestikeelt, et see ongi see imeilus keel. Kui ma lõpetasin oma püüdlikud ponnistused lausete lugemisel, uurisin, kuidas neil projekt siiamaani läinud on ja kas on leitud nii palju inimesi, kui vaja on. Tuli välja, et on rahvast puudu. Ma natuke mõtlesin ja pakkusin, et kui ta soovib, võin ma teda aidata. Mis ma tegin? Majast välja minnes tegin ma video, postitasin selle enda fb lehele ja tahan saada näitlejaks kodukale.

20200126_131435

Kui ma siiani oli arvanud, võibolla giidina olen ma näinud päris palju erinevaid inimesi, siis tänu sellele üleskutsele sain ma üleöö väga palju kirjasõpru juurde. Enamus olid väga viisakad, nendega oli lausa lust suhelda. Aga otseloomulikult oli ka neid nn tõrvatükke seal meepotis. Mõne puhul oli mul suur kahtlus, kas ta üldse saab eestikeelest aru, sest kui ma korduvalt sain samu küsimusi, millele ma vastasin, siis mulle lõpuks tundus, et ma sattusin suhtlema hoopis kirjutamisrobotiga. Mõni uus kirjasõber nõudis vastuseid, tahan teada nüüd, kõike ja kohe, mitu hüüumärki taga. A’ la saada tingimused!! Kohe kahju oli sellisest inimesest, et kust ometi see püha arrogantsus saabus, nii ei jõua ju kuigi kaugele. Hea meelega oleks pikalt saatnud, aga andsin info sellegipoolest edasi. Mõni oli kindel, et ma selle videoga pornostaari otsin. Ma pole ennem kuulnud, et porsnostaari kutsesobivust 400 lause ette lugemisega kontrollitakse. Samas jalgpalli uudised ja majanduspoliitika oleks täitsa arvestavad teemad, mida arutada, aga kas just siis, on juba eriküsimus. Kui ma mõnele saatsin kontaktid edasi, saatis ta selle peale oma nr mulle koos meili aadressiga ning leidis, et tegelikult ei pea tema kontaktile kirjutama vaid kontakt peaks talle ise helistama. Mõni kirjutas mulle inglise keeles ja kui ma mainisin, et lugeda tuleb neid lauseid ikka eesti keeles, tuli vastus, et ta tahtis näidata, et ta oskab inglise keelt ka. Väga tore, aga mis ma selle teadmisega küll peale hakkan, sa võid ju pea peal ka seista osata, aga seekord oli vaja eestikeele oskust. Mõnele saatsin ma kontakti edasi ja kirjutasin, et talle tuleb inglise keeles kirjutada, siis võib viis korda arvata, kelle reaalselt kirjutati. Mulle ju, aga seekord inglisekeeles. Siis ma saatsin uuesti, et ole hea, saada see kiri kontaktile, temal on graafik ja tema saab sulle aega pakkuda. Mina lihtsalt vahendan. Kuigi oli mu videost aru saada, et ma Tallinna vanalinnas olen, oli mõne jaoks üllatus, et projekt ei toimugi Kapa-Kohilas. Mõni arvas, et ei tasu kohale tulla, kui telekasse ei saa. Õnneks paari päevaga oli puuduvad 100 häält olemas ja loodetavasti suudab varsti ka robot eestikeelt tuvastada. Aga väga omapärane challenge oli ning Issanda loomaaed on ikka suurem, kui ma oskasin aimata.

Täna sain ma postiga tänu kingi, et aitasin otsida vajaminevaid hääli 😉

20200303_172510

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s