Kuidas me seekord Muhku omadega jõudsime ;)

Muhu oli mitmes mõttes väga eriline palverännak. Kui tavaliselt ma ei tea veel eelmise toimumise ajal, kus järgmine palverännak toimuda võiks, siis Muhuga olid hoopis teistsugused lood. Juba enne Kihnu palverännakut olid minuni jõudnud kuuldused, et see võiks toimuda Muhus. Kui ma uurisin, et kes selle soovi taga on, siis tuli välja, et tegelikult ma tean seda inimest. Me olime Kaiaga koos Sangastes olnud loodusgiidide koolitusel. Temal kui suvemuhulasel oli tekkinud mõte, kus siis veel kui mitte Muhus võiks toimuda järgmine palverännak. Kui kellelgi on idee, siis teostada ei ole seda üldse raske.

46413128_10156669045497667_8800206247962869760_o.jpg

Eelmise aasta oktoobris käisin ma Muhus ümarlaual ja laua taga olidki kahe kiriku – luteri ja õigeusu esindajad, vallaesindajad ja tulevased toitlustajad/majutajad. Minu soovide kohane retk– umbes 15 km, mil tee peale peaksid jääma Muhule olulised kohad, kus palverändurid saaksid lugeda kokkulepitud teemadel palveid – sai kiirelt paika pandud ning muhulased pakkusid ka  välja nimed, kes võiksid peatuspaikades rääkida. Kui tavaliselt rändab kaasa kohalik, kes peatuspaikades räägib koha olulisusest, siis seekord mul oli õnnestunud kaasata kohalik koorekiht Muhut tutvustama. Selline pakkumine on iga korraldaja rõõm ju 😉

69283783_10157374763767667_6024497196706037760_o

Võrreldes eelmiste kordadega oli seekord võimalik liinibussiga peaaegu treppi sõita, nii et kohale saamine oli ime lihtne. Kõik Kuressaare bussid peatuvad Muhus, Hellamaal Ainult pileti ostmise vaev. Ja busse on päevas rohkem kui üks, nii et ei pea isegi trügima, et peale mahuks.

Kuna mul giidina suvel eriti palju vaba aega ei ole, siis teist korda käisin ma Muhus nädal enne palverännaku, paika panemas viimaseid detaile. Kuna ma teadsin kui palju inimesi tuleb, siis venitasime ka madratseid siia-sinna mööda Hellamaa külakeskust ja mul oli ainult tubadesse jagamise rõõm. Inimeste tubadesse jagamine on alati tõsine bingo mäng, kindlasti ei ole mul kunagi standart tubasid, a la kahene. Enamjaolt on 6 või 7 või 10. Õnneks ma peaaegu tean kõiki palverännule tulijaid – kes kellega koos tuleb ja siis arvutan ja jagan ning kui tehtud saan, hakkab kõik otsast peale, sest siis märkan, et üks mees on ülejäänud ja peaks naiste toas olema. Seekord oli lihtne – mehi oli täpselt ühe toa jagu. Rakvere laulukoor mahtus täpselt koridori ja ülejäänud said endale ise valida, kellega nad parasjagu tuba jagavad. Ma algul arvasin, et ma magan madratsil, aga tuppa jõudes, oli madrats võetud, seega läks arvesse voodi, kus pistik asus lähedal. Kuna ma viskasin voodi peale kotid ja läksin asju ajama, siis selgus alles keskööl, et mu voodi nagiseb, häälitseb iga mu liigutuse peale, aga õnneks/kahjuks ei õnnestunud mul kedagi üles ajada.

Iga aasta on see rõõm, et Triin tuleb palverännule ja tegelikult on me käsutuses EELK LNÜ punane buss, kuhu annab kõik vajaliku asjad kaasa pakkida. Kuna me kahekesi ikka üheksa koha peal korraga olla ei suuda, siis iga kord on kaasa võetud päälinnast ka teised soovijad. Seekord oli buss välja reklaamimisel nii populaarne, et kõik soovijad ei mahtunudki bussi enam ning mõni pidi ikka sõitma liinibussiga kohale.

Kuidagi on nii, et palverännule minnes, vaatamata sellele, et kodus sööd, siis kui päälinna tuled selja taha jäävad, hakkab vaikselt tekkima nälg. Mida lähemale sihtkohale, seda suuremaks see muutub. Kui meil praamile jõudsime, ei olnud üldse raske leida bussikaaslasi, kõik seisid erinevates järjekordades, et süüa saada. Õnneks olin ma esimese suure nälja peletamiseks midagi kotti kaasa pakkinud, aga see ei välistanud, et saarele jõudes oli juba plaan valmis mõeldud – leiame külakeskuses toad, saarel ringi tiirlevad esimesena kohale jõudnud palverändurid ja siis lähme Liiva linna süüa ostma, sest muidu nälg tapab ka tugevamad meite seast.

69820462_10157402232412667_1607266471145111552_o

Muhu männa ehk kahekdakanna leidsin täitsa poe eest üles jäätist süües, nii et kui märke lugeda, oli tulemas eriti õnnistatud ja kaitstud palverännak.

Palverännaku jaoks tuleb ka ettevalmistusi teha ja korraldajana annab mul alati piiluda kõikjale, kes mida teeb. Nagu näha Rakvere koor valmistas oma homseks palvepeatuseks ette laulupeo laulug – Üksi pole keegi. Kuna Otti peret ei olnud veel kohale jõudnud, siis nende tuba oli hea koht, kus sai laulmist harjutada.

Ülle mulle juba ammu kirjutas, kas oleks võimalik laulda Taize laule ja kui ma ütlesin, et Urmas on tulemas, kes palverännu ajal rivi eesotsas eeslaulja on, siis oligi plaan paigas. Nemad veavad õhtust Taize laulude laulmist. Olid ka trepi pealt Hiiumaa õpetaja Kristjani kätte saanud ja nii nad seal all korrusel harjutasid.

69754052_10157402244812667_3705129485801095168_o.jpg

Kell 18.00 oli ametlik algus ja enamus meist oli selleks ajaks kohale jõudnud. Istusime imeilusas oranžis Muhu valla telgis ja saime üskteisega tuttavaks. Kuigi see aasta isa Heikkit ei olnud, kes tahtis alati teada, kes kust on ja miks, siis sellegipoolest saime tuttavaks. Kui eelnevad aastad olen ma kuulnud, sina ise käskisid tulla, siis see aasta ime-ime seda lauset ma ei kuulnudki. Muidugi rõõm on näha vanu olijaid. Kui siiani oli kaks inimest, kes olid kõik palverännakud kaasa teinud – isa Heikki ja Triin, siis nüüd Triin edukalt juhib isa Heikkit ühe palverännakuga. Aga ega Triinul nii palju valikuid ka ei ole, kui kohale tulla, sest on ju see projekt kirikute noorte nõukogu oma ja projektijuhina tuleb ikka oma nägu näidata.

69920495_10157402252357667_3688242228444004352_n

Rõõm oli, et kõrvalt saarelt jõudis korraks meid tervitama ka kaplanite boss – Gustav Kutsar. Tervitussõnad on alati tere tulnud.

70709599_10157402252517667_2558595366362546176_n.jpg

Vaikselt saabuski kätte aeg, kui me hakkasime samme seadma Hellamaa Peetruse ja Pauluse õigeusu kiriku poole, et alustada palverännaku avapalvusega.

Alati on ilus kirikusse minna kellade mängu saatel.

Kiriku ees ootas meid väike üllatus. Inna oli vahepeal kodust läbi käinud ja ootas meid, et tervitada Muhu rahvarõivastes. Väiksed üllatused loovad erilisi mälestusi.

71037991_10157402253677667_5858459928615714816_n.jpg

Kirikus oli meid tervitamas isa Toivo ja õhtupalvus võis alata. Kõigile soovijatele jagati palveraamat, saime teada lehekülje, kus kõik pihta hakkab ja paremalt vasakule hakkasime järjest palveid lugema. Suur erinevus on kiriklikes palve lugemise traditsioonides. Kui protestantlikus kirikus palved on spontaansed pöördumised Jumala poole ning kui paluda midagi paberilt lugeda, meenutab see natukene koolis luulevõistlust, kes suudab ilmekamalt lugeda, siis õigeusu kirikus palveid retsiteeritakse.

70510183_10157402253842667_1884231358532812800_n.jpg

Kivi meie kapsaaeda, et ega me ette ei öelnud, kuidas õigeusu kirikus traditsiooniks on ja igaüks andis oma parima enda äranägemise järgi. See oli uus kogemus ja Jumal kuuleb südamest tulevaid palveid, üskkõik kuidas sa neid esitad.

70122782_10157402253782667_150893458217762816_n

Ma ei saa öelda, et ei olnud naljakas, kuulda – Püha Jumal, paus, Au olgu, paus, Nüüd, paus, Kõige püham Kolmainus, paus, Au olgu, paus, Nüüd, paus, Meie Isa, paus, Sest Sinu, paus, Aamen. Tegelikult õigeusklikena loeme me palvelõpud pauside asemel, aga eks Jumal teab neid palveid, ka ainult algussõnasid mainides.

69798476_10157402253927667_4588799988837908480_n.jpg

Peale alguspalvust läksime edasi laululavale, kus meid oli tervitama tulnud Muhu vallavanem Raido Liitmäe ning rääkis ka hetke olukorrast Muhu vallas. Kui ma õigesti mäletan, on praegu elanikke 1960 (vist oli siin lõpus ka teine nr kui 0) ning rahvaarv kasvab tõusvas joones ehk Muhu on populaarne koht, kuhu elama tulla. Pealegi ehitavad nad agaralt uusi rendikortereid, aga mis need uued töökohad on, mida pakutakse, seda kohta ma kahjuks ei mäleta.

69876007_10157402254057667_3715387594280796160_n.jpg

Ennem kõnet vallavanemat tervitades imestasin ma veel, et miks tal ometi see vihmavari käes on. Ükskõik, kuidas ma seda taevast ei piidelnud, mina pilvi ei näinud. Aga eks kohalikel on tagataskus oma ilmatark, kes ennustab ilma märkide järgi, mida mandrilt tulijad koheselt tähele ei panegi. Aga üllatus, üllatus, ma sain selle Muhu vihmavarju hoopis endale kingituseks.

70227276_10157402254187667_8861784581360058368_n.jpg

Peale vallavanema tervituse hakkas Taize palvus peale. Vaikselt hakkas ka Eestimaa sügis jõudma, suht jahedaks läks, kuid lauldes ikka püsib soojus sees. Kui oli täitsa pimedaks läinud, tuli võtta orientiiriks valge jalgpalli värav, mida üldse näha ei olnud ning niimoodi leida tee koju tagasi, et siis varahommikul uuesti silm lahti teha ja kirikusse 06.30 päiksetõusuks tagasi jõuda.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s