Mul kästi tulla üksi. Minu teekond dzihaadi tagalasse. Souad Mekhennet.

Seekordne valge raamatu sarja teos oli hoopis teisest vallast. Nii palju kui ma neid varem lugenud olen, on nad kellegi kurb elulugu, või vähemalt keskel on kurb ja lõpp on happy end. Siis seekordne teos on hoopis kõrgemast klassist, rääkides moslemi naisajakirjaniku elust. Souad on ühelt poolt siid ja teiseltpoolt sunni ning ta kajastab peamiselt dzihaadi võitlejate tagamaid, üritades jõuda selgusele, mis on need inimesed selleni viinud. Teda pikemaks ajaks jäänud kummitama peale 11. spetembrit õhku rippuma jäänud küsimust, miks nad meid nii palju vihkavad? Miks vihatakse idas läänt? Miks minnakse siit itta, et võidelda lääne vastu? Miks me lapsed radikaliseeruvad? Kas islam radikaliseerub inimesi või inimesed pigem islamit? Kas alati on õige oma seisukohti ülistada ning väita, et maailm nii ringlebki? Kas selline must-valge suhtumine annab võimaluse dialoogile?

Souadi kasuks on alati rääkinud ta päritolu Maroko -Türgi juurde, Saksa kodakondsus. Teda on aktsepteeritud dzihaadi tagalates, et ta edastaks nende sõna. See ei tähenda, et ta pooldab dzihaadi või õigustab uskmatute tapmist. Ta lihtsalt on vahendaja.

Suurimad terrorirünnakud Lähis-Idas, Aafrikas ja Euroopas kajastatud läbi tema mõtete ning kindlasti mõni küsimus saab vastuse, kuid palju jääb ka õhku rippuma.

Ei saa küll küsida, kas sellist maailma me tahtsimegi, aga võib-olla paneb see raamat natukenegi mõtlema, mida meil annaks teha, et see maailm vähemalt meie ümber ei torma kuristiku poole täiskäigul edasi.

download

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s