Kõige tähtsam on kompass ja taskulamp

Kõige tähtsam on taskulamp ja kompass. Kui mina ausa rahvaloendajana olin kogu varustuse  tagastanud, siis tuli välja, et kõik teised

734666_10151412508662667_1012108793_njätsid endale kingituseks taskulambi, millega sai igati põnevaid gestaapo joke teha. Seda teada  saades kadus mu südametunnistus

kus see ja teine ning ma tahtsin oma taskulampi tagasi saada. Teistel on ju ja minul ei ole, kus see ausus veel on. Peale natukest naeratamist ja läbirääkimisi lamp oligi tagasi minu juures, aga mitte mu enda oma, vaid mõne teise ausameelse blondi  oma. Mis tähendas seda, et ega see ometi tööle ei hakanud. Aga mul ju seda hädasti vaja Norras möki otsimisel, sest lugesin kodulehelt instruktaaže, talvel läheb onni leidmiseks 4 tundi varuda, aga maja ei ole eriti leitav, sest on ümbrusega

täitsa ühte värvi. Vat, kus väljakutse mulle. Sealt kodukalt lugedes tundus, et seda maja peale taskulambiga otsimist, tuleb ka kompass mängu kaasata. Ühel õigel eestlasel on ju kodus lauasahtlis kompass või paar. Vähemalt minul on. Seekord võitis talupoja mõistus õhtul “saan kõigega hakkama“ idee üle ning leidis, et võib-olla ikka tasuks kontrollida, kas minu arusaam kompassi töötamisest ikka klapib tegelikkusega. Peale poolt tundi blondi instruktaaži, sest vaatamata üritamisele, oli kagu meil mõlemal ühes suunas, aga kui me hakkasime rääkima paremast ja vasakust poolest, siis need oli küll totaalselt kohad vahetanud. Kas süüd oli Skyle või midagi muud, aga kuni lõpuni ei suutnud me neid klappima panna. Õnneks on telefonil 1001 app’i ja üks neist on ka kompass, aga igaks juhuks tuleb ju kahte kompassi omada, sest nagu ma aru sain, olen mina esi möki leidja. Kuna möki juures õhutemperatuuri sekates oli see nädala sees -20, leidsin ma, et olen maailma suurima seikluse veerel, mina kes ma kardan külma, lähen Norra mägedesse matkama just sel hetkel kui on võimalus jääskulptuuriks ennast külmetada, ei ole üldsegi halb idee. Pealegi geniaalsema idee peale annab ju tulla, aga see tähendas ainult seda, et seljakotis peale magamiskoti ongi ainult matkariided, kindad ja hunnik sokke. Ok, see kuulus taskulamp ka, millega ma seda mökki otsima hakkan.  Sel hetkel kui ma suure 70 liitrise seljakoti kaalu peale viskasin ja see kaalus ainult 11,5 kilo, tekkis küll tunne, et tahaks ohata. Käsipagasi kohvris, kus põhimõtteliselt on ainult läpakas koos oma laadija ja raamatuga kaalus kokku 9 kilo ning raamat ei ole telliskivi. Miks, miks ometi mu läpakas reiside vahel ainult kilosid kogub, ta peaks ikka oma sportliku vormile mõtlema hakkama, pealegi käsipagasil on ka oma piirmäär, mille vastu ju ei saa

.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s