Milline ikkagi on see Minu Eesti?
Minu Eestil on omapärane huumor, meenutab segu inglise mustast huumorist ja võllanaljadest, millest me oleme lausa ahvivaimustuses. Aga kuna eestlasel on alati selline pokkerimängija läbitungimatu nägu ees, siis ei olegi kerge aru saada, kas ta tegi parasjagu nalja või rääkiski tõtt. Minu Eesti oskab ka rõõmustada nii, et näos ühtegi lihast ei liigu 
Minu Eestile meeldib kinni pidada kellaaegadest ja eks igaüks teab oma kogemusest, et 15 minutit hilinemist, annab loa kohtumiskohast ära jalutada ning solvuda. Aga kuidas peab see õnnetu välismaalane teadma, et 15.00 tähendabki 15.00, mitte sentigi hiljem ning kui sa juba hilinema hakkad, pead varakult ette helistama ning kõik potentsiaalsed põhjused ette lugema, et sind ikka oodatakse, kui sa lõpuks ümber nurga joostes hõlmad valla kohale jõuad.
Minu Eestile meeldib kasutada sõnu tubli ja mõnus, ning parem on, kui sa neid ei üritagi inglise keelde tõlkida, niikuinii vastet ei leia
Minu Eestile meeldib kui välismaalane pursib eesti keelt, see kohe soojendab südant ja toob rõõmupisaragi silma nurka, sest Minu Eesti teab vägagi hästi, et meil on inimesi, kes on siin elanud 50 aastat ja ei oska sõnakestki.
Minu Eesti loodab, et sa ise temast aru saad, ega ta palju ei viitsi enda olemust lahti rääkida. Aga, et Minu Eestist aru saada, tuleb siin elada ja üritada suhelda eestlastega, eks nad lõpuks ikka suvatsevad suu lahti teha ja möhh sulle öelda
